Euroopa Liidu asjade komisjon toetas taotlust vabastada Eesti rändepanuse tasumisest

Illustratiivne foto: ERR.ee
Eesti kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide kategooriasse, mis on märkimisväärse rändekoormuse olukorras. Seetõttu taotleb Eesti 2027. aastal täielikku vabastust solidaarsusmehhanismi panustamisest.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kadri Tali sõnul on 3. detsembril toimuval EL-i justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil kavas kokku leppida 2027. aasta iga-aastase solidaarsusreservi loomises. „2027. aasta solidaarsusreserv on mõeldud eelkõige Küprose, Kreeka, Hispaania ja Itaalia abistamiseks rändesurvega toimetulekul. Praeguseks oleme Ukraina sõja tõttu ka ise märkimisväärse rändesurve olukorras. Sel põhjusel taotleb Eesti solidaarsusreservis osalemisest vabastamist,“ selgitas ta.
Tali täpsustas, et Eesti taotleb täielikku vabastust. Kui sellist vabastust ei õnnestu saada, on Eesti valmis panustama rahaliselt, ekspertide või tehnikaga, kuid ei osale varjupaigataotlejate ümberpaigutamises. „2026. aastal vähendati Eesti panust solidaarsusmehhanismis ja Eesti tasus solidaarsusreservi 560 000 eurot. Eestiga sarnases olukorras on ka Bulgaaria, Tšehhi, Horvaatia, Austria ja Poola, kes taotlevad samuti täielikku vabastust solidaarsusmehhanismi raames antavast panusest,“ märkis Tali.
Eesti seisukohtade seletuskirja kohaselt oleks solidaarsusreservi kogumaht järgmisel aastal 35 000 ümberpaigutatavat isikut ja/või 700 miljonit eurot finantsabi.
Euroopa Komisjoni 6. novembril avaldatud iga-aastase rändearuande kohaselt on teises solidaarsustsüklis rändesurve all Kreeka, Küpros, Itaalia ja Hispaania. Rändesurve ohus on Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Prantsusmaa, Horvaatia, Läti, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Sloveenia ja Soome. Märkimisväärse rändekoormuse olukorras on Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Horvaatia, Austria ja Poola.
Eesti liigitati märkimisväärse rändekoormusega EL-i riikide kategooriasse peamiselt seetõttu, et viimase viie aasta jooksul on riigis registreeritud SKP-d ja rahvaarvu arvestades suur hulk Ukrainast pärit sõjapõgenikke, kes on saanud ajutise või rahvusvahelise kaitse staatuse.
Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas konsensuslikult toetada Eesti seisukohti EL-i rände- ja varjupaigapaktiga ette nähtud solidaarsusreservi rakendamise kohta 2027. aastal. Need seisukohad esitatakse EL-i justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 3. ja 4. detsembril.
Riigikogu pressiteenistus

























Kommentaarid 0