Подписаться в Telegram
Kirjuta
Teksti seaded

Nii näevad välja uudised ja kommentaarid. Valik jääb selles brauseris meelde.

Teksti suurus
100%
Reavahe
Kirjatüüp

Mihhail Panšin: kooli ajalookäsitlust muudetakse vastavalt poliitilisele päevakorrale

Siivertsi mälestusmärk 1700. aasta Narva lahingus hukkunud vene sõduritele
Mälestusmärk Siivertsis 19. novembril 1700 Narva lahingus langenud sõduritele. Foto: Facebook / Mihhail Pansin

Grupi „Narva — nagu see on“ liige seostab valitsuse suhtumist piirkonna elanikesse erinevustega mineviku hindamisel. Tema hinnangul on viimaste kümnendite jooksul toimunud muudatused ajaloo õpetamises puudutanud ka kooliõpilasi.

Postituses väidab Mihhail Pansin, et umbes kahe kümnendi jooksul on ajaloolisi mõisteid, fakte ja asjaolusid järk-järgult ümber vaadatud ning aine ise on õppekavas vähem tähtsale kohale asunud. Erialapedagooge on tema sõnul asendatud juhtidega, kellel puudub sageli nii eri- kui ka pedagoogiline haridus. Autori sõnul oli sellistel töötajatel eelis tänu tõendatud eesti keele oskusele C1-tasemel või eesti rahvusesse kuulumisele.

Võrdluseks meenutab autor 2004. aasta koolitunde, mil möödus 300 aastat Narva vallutamisest vene vägede poolt. Põhjasõjale pühendati tema sõnul põhjalikke tunde, esseesid, viktoriine ja loovtöid. Õpilased joonistasid armeede standarte ning mõned õmblesid koos vanematega endale kolmnurkmütse.

Oma töö aluseks võttis autor ühe ohvitseri kirja. Ta töötles paberilehte kange teega, põletas servi, tegi auke, kortsutas paberit ja kirjutas seejärel teksti ümber, saavutades vana dokumendi välimuse. Tema mälestuste kohaselt toetasid selliseid ajaloo uurimise viise kooli- ja linnajuhid. Nüüd aga leiab autor, et paljud juhid hoolivad rohkem palgast ja oma ametikoha säilitamisest. Siinkohal tsiteerib ta Ipoliti lauset: „Meist on kadunud seiklusvaim“.

Varem püüti autori sõnul õpilastele edasi anda austust ajaloo vastu ja huvi selle vastu, mistõttu nad võisid iseseisvalt mineviku tõlgenduste üle vaielda. Nüüd aga esitatakse õppematerjali tema arvates lihtsustatult ja läbi aktuaalsete poliitiliste narratiivide prisma.

Näitena toob autor Põhjasõja: tema sõnul võidakse seda kirjeldada kui Eesti okupeerimist Venemaa keisririigi poolt. Autor kõrvutab kuupäevi: Vene riik sai keisririigi staatuse 1721. aastal, Peeter I valitsemisaja viimastel aastatel, kuid Eesti alad sattusid Venemaa võimu alla juba 1710. aastal pärast Rootsi vägede alistumist Revalis (Tallinnas).

Et lapsed ei hakkaks oma vanavanavanaisasid okupantidena tajuma, peaksid vanemad postituse autori arvates neile ise ajaloosündmustest rääkima ja koolitunde täiendama. Vastasel juhul võib noorema põlvkonna esindajatel tema hinnangul tekkida alusetu süütunne oma päritolu pärast.

Üheksa suurtükki ja kett: mälestusmärk Siivertsis

Ühest sellest sõjast meenutavast kohast rääkis Facebookis Natalja Žarkova. Siivertsi monument on pühendatud vene sõjaväelastele, kes hukkusid taganemisel pärast Narva lahingut 19. novembril 1700. See püstitati Narva jõe vasakkaldale umbes kaks sajandit pärast lahingut ning endise ülepääsukoha lähedal on säilinud selle sõjaga seotud mälestusobjektid.

Rajatise lõi oma projekti järgi polkovnik A. Seifert. Raha selle ehitamiseks eraldasid ihukaitse Preobraženski ja Semjonovski polgud ning ihukaitse 1. suurtükiväebrigaadi 1. patarei. 1901. aasta suvel vaatas mälestusmärgi üle imperaator Nikolai II.

Mälestusplaat Siivertsi mälestusmärgi juures vanal 20. sajandi alguse fotol
Mälestusplaat vanal fotol. Foto: Facebook / Mihhail Pansin

Monument on 9,5 meetrit kõrge. Selle ümber on paigaldatud üheksa suurtükirauda, mis on ühendatud raske ankruketiga. Suurtükid valmistati Permi ja Aleksandrovski tehastes aastatel 1868–1875, nende kaliiber on 120 mm. Mälestusmärgi läänenõlval on dolomiitviimistlus, mille keskel asub malmplaat tekstiga kangelastest ja esivanematest, kes hukkusid 19. novembril 1700. Sellel on märgitud ka Preobraženski ja Semjonovski polgud ning suurtükiväebrigaadi 1. patarei.

Vene väed olid arvuliselt üle Karl XII armeest, kuid nende positsioonid venisid ümber Narva seitsme versta pikkuseks. Seetõttu oli rootslastel igas üksikus lõigus ülekaal. Olukorda halvendas ilm: tuul aitas karoliine, vene vägedele aga puhus lumetuisk näkku.

Umbes pool tundi pärast lahingu algust murdsid rootslased läbi vene liini keskosa. Vägedes puhkes paanika ning sakslaste reetmises süüdistamine viis rünnakuteni välisohvitseride vastu. Seejärel suundusid põgenevad sõdurid Kamperholmi ujuvsilla juurde. Konstruktsioon purunes inimeste ja suurtükiväe raskuse all.

Vürst Šeremetevi ratsavägi ei suutnud teisele kaldale pääseda: umbes tuhat ratsanikku uppus külmas Narva jões. Hertsog de Croy andis end koos staabiga vangi ning tema järel hakkasid vangi langema vene kindralid ja ohvitserid. Läbirääkimiste tingimuste kohaselt lubati venelastel taanduda, kuid rootslastele jäeti 184 suurtükki. Lepingut rikuti: takistamatult lasti läbi vaid kaardiväelased, ülejäänutelt võeti relvad, telgid ja varandus. Vangi langes 10 kindralit ja umbes 70 ohvitseri.

Sellest hoolimata jätkas osa vene vägesid vastupanu. Paremal tiival varjusid Preobraženski, Semjonovski ja Lefortovski polgud ning kindral Golovini diviisi sõdurid vankrite ja tõkete taha ning tõrjusid vaenlase rünnakuid. Vasakul tiival jätkas võitlust Adam Weyde diviis, mis oli rivistunud karreesse. Lahingu ägedusest räägiti hiljem kui võitlusest, kus sõdurid seisid „põlvini veres“.

Pärast seda, kui parem tiib püsima jäi, alustasid kindralid J. Dolgorukov, I. Buturlin ja A. Golovin läbirääkimisi Karl XII-ga. Taandumise tingimuseks sai kogu suurtükiväe üleandmine Rootsi poolele. Adam Weide lõpetas lahingu alles pärast seda, kui sai teada saavutatud kokkuleppest. Vene armee kaotas umbes 6 tuhat sõdurit ning hukkunute, haiguste ja haavatute tõttu langes rivist välja kuni 12 tuhat inimest. Rootsi armee kaotas ligikaudu 3 tuhat sõjaväelast.

Preobraženski ja Semjonovski polgu vastupidavus tiibadel päästis Vene armee täielikust purustamisest. Vapruse eest Narva lahingus said kaardiväelased õiguse kanda punaseid sukki. See tähendas, et nad seisid kindlalt „põlvini veres“. Narva läks venelaste kätte teise lahingu ajal 1704. aastal.

1900. aasta suvel uuris ajaloolane A. V. Petrov iidset ülepääsukohta. Ta kirjutas, et Kamperholmi piirjooni võis eristada Hermonti saeveski vastas. Saare ja mandri vaheline harujõgi oli selleks ajaks madalaks jäänud ja tarnaga kinni kasvanud, kuid kaldal oli veel näha jälgi mullatöödest ja kindlustustest, mis olid märgitud 1700. aasta plaanile.

Saarel endal tegi uurija kindlaks koha, kust algas lagunenud sild. Silla alguskoht oli vooderdatud paekiviga, mis oli spetsiaalselt ehituseks kohale toodud, kuna saarel sellist kivi ei leidunud. Jõe vasakkaldal turritasid maast välja vanad palgid, mille järgi sai kindlaks määrata silla suuna. Võrdlus plaaniga näitas, et ülepääs asus just selles kohas ning madalikud mõlemal pool Narva jõge aitasid ujuvkonstruktsiooni püstitada.

Narva jõe forsseerimise ajal 1944. aastal sai mälestusmärk kahjustada. 1956. aastal see taastati arhitekt Kokuri projekti järgi.

Malmplaat tekstiga „Kangelastest esivanematele, kes langesid lahingus 19. novembril 1700“ mälestusmärgil Siivertsis täna
Plaat mälestusmärgil täna. Foto: Facebook / Mihhail Pansin

1996. aastal püstitati Venemaa poolele, Vene vägede ülepääsukoha ja endise Kamperholmi saare lähedale, puust rist. Mõne aja pärast asendati see raudristiga. 9. juulil 2007 pühitseti läheduses puidust kabel suurkannataja Theodoros Stratelatese auks, keda peetakse Vene sõjaväe kaitsjaks.

Puidust kabel suurkannataja Theodoros Stratelatese auks ülepääsukoha juures Narva jõe Venemaa kaldal
Theodoros Stratelatese kabel. Foto: Facebook / Mihhail Pansin

Kabel on pühendatud ka Fjodor Golovini (1650–1706) mälestusele – ta oli kindraladmiral, kindralfeldmarssal ja Peetri armee ülemjuhataja Põhjasõja alguses. Ta oli esimene Püha Andrease ordeni kavaler.

Kommentaarid 0

või logige sisse Telegrami või Google'iga

Kommentaare veel pole.

Päeva allahindlused Narvas

Kus on odavam →
0

Saidi partnerid

Veel uudiseid

Nädala teemad

Otsime eestikeelsete uudiste pealkirjadest ja tekstist. Näiteks: Kreenholm, buss 31, piirijärjekord.

TeenusedMenüü
Сервисы STENA.eeвсё для жизни в Нарве и Ида-Вирумаа
Loo
Paigalda iPhone'i
  1. Vajutage „Jaga“ Safari ekraani allosas (iPadis — üleval).
  2. Kerige loendit ja valige „Lisa avaekraanile“.
  3. Vajutage „Lisa“ — STENA.ee ikoon ilmub teiste rakenduste kõrvale.

iPhone'i Chrome'is samamoodi: „Jaga“ aadressiribal, siis „Lisa avaekraanile“.

Uudiste teavitused

Laadimine…