Подписаться в Telegram
Kirjuta
Teksti seaded

Nii näevad välja uudised ja kommentaarid. Valik jääb selles brauseris meelde.

Teksti suurus
100%
Reavahe
Kirjatüüp

Kuidas sõimati revolutsioonieelses Venemaas: „pärdikust“ kuni „viisumeheni“

Miks „pärdik“ ja „viisumees“ olid Venemaal rängad solvangud
Illustratiivne foto: ERR.ee

Enne revolutsiooni teati Venemaal roppe sõnu, kuid tavavestlustes püüti neid vältida. Tülide jaoks eksisteeris teistsugune sõnavara: inimest võrreldi loomaga, süüdistati hullumeelsuses, pilgati tema vaesust või teotati vanemaid. Mõned neist sõnadest kõlavad tänapäeval peaaegu süütult, kuigi varem võisid need põhjustada tõsise solvumise.

Miks püüti ropendamist vältida

Kirik nimetas roppusi „koerakeeleks“ ja „kuradite keeleks“. Usklike jaoks ei olnud see lihtsalt halvakspanev väljend: sõimu tajuti millegi seonduvana kurjade jõududega.

Näljased lapsed tellismüüri ääres. Foto: Russkaja Semjorka
Näljased lapsed tellismüüri ääres. Foto: Russkaja Semjorka

Vana-Vene tekstides seostati ropendamist katsetega kaitsta end kurjade jõudude eest, mitte sooviga naabrit solvata. 17. sajandil keelasid tsaari korraldused „ematu sõimu“ ja „häbitud sõnad“; selle eest võis oodata „julm karistus“. Seejuures jätkasid inimesed tülitsemist, kasutades lihtsalt teisi väljendeid, mis olid sageli üsna leidlikud.

Loomad inimeste asemel

Üks lihtne viis vestluspartneri alandamiseks oli tema võrdlemine loomaga. Sõimuna kasutati sõnu „elajas“, „koer“, „uss“ ja „sikk“. Inimeselt justkui võeti tema inimväärikus. „Koer“ on jäänud sõimunimeks tänaseni, kuid „uss“ on sellisest kasutusest peaaegu kadunud.

Pilkena võis toimida ka sõna „pärdik“ (martõška), mis praegu tundub suhteliselt süütu. 18.–19. sajandil nimetati nii täiskasvanud inimest, soovides rõhutada tema veiderdamist ja halbu kombeid. Eriti jämedaks pilkeks peeti variante „martõšek“ ja „martõnušek“. Ahvi kujundit seostati väärikuse puudumisega, mistõttu oli selline võrdlus aadliku jaoks eriti alandav.

Mida mõeldi varem „lollpea“ ja „idioodi“ all

Sõna „lollpea“ (durak) ei viidanud varem niivõrd mõistuse puudumisele, kuivõrd oletatavale hullumeelsusele või psüühilisele haigusele. Inimese nii nimetamine tähendas kahtlemist tema mõistuses, mitte lihtsalt etteheidet lolli teo eest.

Sõnal „idioot“ oli oma ajalugu. Vana-Kreekas tähistati sellega neid, kes hoidsid poliitilisest elust kõrvale ja tegelesid vaid eraasjadega. 19. sajandi Venemaal oli see juba vaimse peetuse tähistus. Otsustades Fjodor Dostojevski romaani järgi, kasutati seda sõna 19. sajandil ka kõrgseltskonnas.

„Tölplaseks“ (ostolop) nimetati inimest, kes seisis liikumatult ja nürilt nagu post. Aadlikud võisid nii pöörduda teenrite poole, vihjates nende aeglasele taibule.

Sõnad, mis on kaotanud oma endise teravuse

„Pentjuh“ oli solvav nimetus laisale inimesele ja muidusööjale, kes tegeles vaid söömise ja magamisega. Sõna-sõnalt oli see sõna seotud mao või kõhuga. Tänapäeval seda elavas kõnes peaaegu ei kohta.

Varem võidi „raipeks“ (sterva) nimetada mitte ainult naist, vaid ka meest. Algselt tähistas see sõna lõpnud looma rümpa või raibet. Seetõttu võrdles selline pöördumine inimest surnud ja laguneva lihaga.

Sõna „šval“ (rämps) seostatakse prantsuse keelse sõnaga cheval ehk „hobune“. 1812. aasta sõja ajal nimetati Venemaal nii prantslasi, kes sõid hobuseliha. Hiljem tähendus laienes: „švaliks“ hakati kutsuma kaltsakaid ja pööblit.

Kui märklauaks said vanemad

Moskva-Vene riigis peeti eriti rängaks solvanguks vestluspartneri isa või ema puudutamist. Lause „Su isa on viisumees“ (lapotnik) ei viidanud ainult vaesusele. Viisud assotsieerusid viletsuse ja harimatusega, mistõttu „viisumeeste“ suguvõsasse kuulumine näitas inimest ja tema esivanemaid tühisustena.

Lause „Su isa rüüpas viisuga kapsasuppi“ vihjas veelgi suuremale puudusele: justkui poleks majas leidunud isegi puulusikat. 14. sajandi õpetussõnades oli eraldi keeld „sõimata isa ja ema nimega“. Vanemate solvamist tajuti viienda käsu rikkumisena.

Kuidas võidi sõimata imperaatorit

Imperaatori aadressil tehtud sõimu eest võis sattuda kohtu alla ja sellistesse asjadesse suhtuti tõsiselt. Kuid lihtrahva seas tajuti selliseid sõnu vahel kui pühahullust või viisi saavutada tuntust ja austust kaasvallaelanike silmis.

1914. aastal katkestas kasakas Zahhar Tšelkanidze toosti imperaatori terviseks sõnadega: „perse see... teie isevalitseja“. Ta ütles, et lihtsad kasakad ei saa sõjas midagi, samas kui ohvitserid ujutatakse rahaga üle. Jäme märkus muutus sel juhul poliitiliseks žestiks.

Kommentaarid 2

või logige sisse Telegrami või Google'iga
НеСуетолог täna, 09:33

а в Эстонии во все времена только мат

1
Бывший täna, 11:54

Рыбаки в Гунгербурге независимо от национальности предпочитали ругаться на русском, особенно в моменты нетрезвости. Русский мат облегчал их нелёгкую жизнь.

0

Päeva allahindlused Narvas

Kus on odavam →
2

Saidi partnerid

Veel uudiseid

Kaks suurt elektrijaama naasid töösse, kuid hinnad määrab tuul

Soome Olkiluoto 3 ja Eesti Auvere elektrijaam taastasid pärast pikki seisakuid töö. See vähendab riske varustuskindlusele ja võib tasandada kõrgeimaid hinnahüppeid, kuid iseenesest ei tähenda see börsielektri kiiret odavnemist.

eile, 19:46 1 217 vaat. 4 #Eesti #Energeetika #elekter
Nädala teemad

Otsime eestikeelsete uudiste pealkirjadest ja tekstist. Näiteks: Kreenholm, buss 31, piirijärjekord.

TeenusedMenüü
Сервисы STENA.eeвсё для жизни в Нарве и Ида-Вирумаа
Loo
Paigalda iPhone'i
  1. Vajutage „Jaga“ Safari ekraani allosas (iPadis — üleval).
  2. Kerige loendit ja valige „Lisa avaekraanile“.
  3. Vajutage „Lisa“ — STENA.ee ikoon ilmub teiste rakenduste kõrvale.

iPhone'i Chrome'is samamoodi: „Jaga“ aadressiribal, siis „Lisa avaekraanile“.

Uudiste teavitused

Laadimine…