Подписаться в Telegram
Kirjuta
Teksti seaded

Nii näevad välja uudised ja kommentaarid. Valik jääb selles brauseris meelde.

Teksti suurus
100%
Reavahe
Kirjatüüp

Eesti on alampalgaga inimeste ostujõu poolest 22 EL-i riigi seas viimane

Alampalk Eestis: 946 eurost ei pruugi järgmise palgapäevani piisata
Illustratiivne foto: ERR.ee

Eesti alampalga ostujõud on madalaim nende EL-i riikide seas, kus on kehtestatud riiklik miinimum. Kaia Vaski hinnangul ei ole probleem selles, et inimesed ei taha töötada, vaid selles, et teenistusest ei piisa sageli järgmise palgapäevani.

Palk laekub kontole ja kulub peaaegu kohe üürile, küttele, elektrile, toidule ja kütusele. Inimene töötab täistööajaga, ei ela üle oma võimete, kuid ei pruugi sellegipoolest suuta tagada perele toimetulekut järgmise väljamakseni. „Töökusega meil probleeme ei ole, küll aga palgaga,“ kirjutab Kaia Vask.

Alates 1. aprillist on täistööajaga töötamise alampalk 946 eurot kuus enne maksude ja muude maksete mahaarvamist. Pangakontole saab töötaja märgatavalt vähem. Samal ajal olid tarbijahinnad oktoobris 4,2% kõrgemad kui aasta varem. Eriti kallinesid eluase ja transport.

Selliseid kulusid ei saa paremate aegadeni edasi lükata. Eluaset on vaja suurema osa aastast ning tööle sõitmine on paljudele vältimatu: Statistikaameti andmetel töötas juba kolm aastat tagasi neli inimest kümnest teises omavalitsuses.

Eurostati juulikuise võrdluse kohaselt jääb Eesti alampalga ostujõud alla kõigi 22 EL-i riigi näitajatele, kus kehtib riiklik miinimum. Teisisõnu saavad nendes riikides alampalgaga töötajad endale lubada rohkem kaupu ja teenuseid.

Seejuures osalevad Eesti elanikud aktiivselt tööturul. Eelmisel aastal oli naiste tööhõive Euroopa Liidu kõrgeim ning meeste tööhõive näitaja ületas keskmist taset. Seetõttu ei tohiks autori arvates täishõive tähendada pidevat arvutamist, kuidas järgmise palgani välja vedada.

Eriti muretseb ta noorte olukorra pärast. Inimene, kes on leidnud täiskohaga töö ja otsustanud vanemate juurest välja kolida, võib pärast tagatisraha, esimese kuu üüri ja muude kulude kokkulöömist mõista, et iseseisev elu ei ole talle taskukohane.

Töö peab andma noorele võimaluse saada iseseisvaks ja teha plaane. Kui suurem osa sissetulekust kulub üürile, toidule ja transpordile, ei jää ettenägematuteks kuludeks ja säästmiseks peaaegu midagi üle. Iseseisva elu edasilükkamine ei pruugi sellises olukorras olla isiklik valik, vaid sunnitud meede.

Vanemate abi ei ole kõigile kättesaadav. Mõnes peres saavad täiskasvanud toetada lapsi õpingute ajal, teistes katab vanemate endi sissetulek vaevu igapäevased kulud. Seetõttu võivad kahe võrdselt töökase noore võimalused juba iseseisva elu alguses suuresti erineda.

Sel aastal avaldatud Eurostudenti uuring näitas, et paljude üliõpilaste jaoks on õpingute ajal töötamine endiselt vajalik, et ots otsaga kokku tulla. Rohkem on neid, kes ei saaks ilma töötamata kõrgharidust omandada. Töökogemus on kasulik, kuid töötamise ja õppimise ühitamine jätab vähem aega õpingutele.

Noortele töötajatele kehtib sama riiklik miinimum mis teistelegi. Seda põhimõtet tuleb autori hinnangul säilitada: palga suurus ei tohi sõltuda vanusest.

Palkade tõstmine võib suurendada ettevõtete kulusid ja nõuda ettevaatlikumaid otsuseid ning väikeettevõtetel võib olla raske muutustega kiiresti kohaneda. Äritegevuse tulevik ei saa aga sõltuda sellest, kui kaua suudavad inimesed madala sissetulekuga elada.

Eesti kogemus ei kinnita, et alampalga tõstmine toob paratamatult kaasa töökohtade vähenemise. Tartu Ülikooli RAKE uuring näitas: varasemate miinimumpalga tõusude mõju hõivele oli peamiselt statistiliselt ebaoluline või isegi positiivne. See ei tähenda, et palgatõus mööduks alati riskideta, kuid olemasolevad andmed ei luba pidada töökohtade kadumist sellise otsuse kohustuslikuks tagajärjeks.

Tema sõnul võib kõrgem palk aidata ettevõtetel töötajaid hoida. See ergutab tööandjaid ka töökorraldust parandama, töötajate oskusi arendama ja uutesse tehnoloogiatesse investeerima. Ieenesest see ei juhtu: vaja on ettevõtjate otsuseid ja investeeringuid ning väikeettevõtted võivad vajada riigi tuge.

Madala sissetulekuga töötajate lisaraha võib tarbimise kaudu majandusse tagasi jõuda. Kui pärast palga väljamaksmist jääb inimesele rohkem vahendeid kätte, saab ta kulutada neid kaupadele ja teenustele, tänu millele laekub osa rahast taas ettevõtetele.

23. novembril ootavad ametiühingud tööandjatelt konkreetset ettepanekut riikliku miinimumpalga kohta, mis oleks töötajate panuse suhtes õiglane. See annab võimaluse leppida kokku uues palgamääras ja kehtestada see tavapärasel ajal — alates 1. jaanuarist 2027.

Sel aastal hakkas 946-eurone alampalk kehtima alles 1. aprillist. Selle tõttu jäid töötajad rahast ilma ja riigieelarve maksutuludest ilma. Autori arvates kahjustaks sellise viivituse kordumine 2027. aastal nii töötajaid kui ka eelarvet.

Läbirääkimistel otsustatakse, kas madala palgaga inimesed ja nende pered saavad järgmisel aastal kindlamalt tulevikku vaadata. Sellest sõltub ka see, kas noored töötajad saavad vanemate juurest välja kolida või vähendada töökoormust, et pühendada rohkem aega õpingutele.

Kommentaarid 0

või logige sisse Telegrami või Google'iga

Kommentaare veel pole.

Päeva allahindlused Narvas

Kus on odavam →
0

Saidi partnerid

Veel uudiseid

Nädala teemad

Otsime eestikeelsete uudiste pealkirjadest ja tekstist. Näiteks: Kreenholm, buss 31, piirijärjekord.

TeenusedMenüü
Сервисы STENA.eeвсё для жизни в Нарве и Ида-Вирумаа
Loo
Paigalda iPhone'i
  1. Vajutage „Jaga“ Safari ekraani allosas (iPadis — üleval).
  2. Kerige loendit ja valige „Lisa avaekraanile“.
  3. Vajutage „Lisa“ — STENA.ee ikoon ilmub teiste rakenduste kõrvale.

iPhone'i Chrome'is samamoodi: „Jaga“ aadressiribal, siis „Lisa avaekraanile“.

Uudiste teavitused

Laadimine…