Noorte tööpuudus Eestis on üldnäitajast kolm korda kõrgem: mis takistab tööle asumist

Mihkel Nestor. Foto: Oleg Hartšenko / Baltic Retail Forum
2026. aasta kolmandas kvartalis oli Eesti noorte tööpuudus 23,7%, samas kui riigi keskmine näitaja ulatus 7,9%-ni. SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor seostab olukorda töötavatele üliõpilastele seatud piirangutega ja asjaoluga, et paljud pered suudavad oma lapsi õpingute ajal rahaliselt toetada.
Analüütik ütles saates «Vikerhommik», et peaaegu 20 aastat on ühiskond ja riik tegelikult püüdnud noori tööelust eemal hoida. Üheks tagajärjeks peab ta rangeid reegleid, mis piiravad noorte töötundide arvu.
Võrdluseks meenutas analüütik 1990-ndaid aastaid, mil ajalehepoisid müüsid lehti tänavatel. Praegu on selline lisateenimise viis noortele tema sõnul täielikult suletud.
Tema sõnul puudutavad piirangud ka neid, kes soovivad ühitada ülikooliõpinguid tööga. Ühiskonnas on kinnistunud arusaam, et tudengi peamine ülesanne on õppida ning toetustest ja õppetoetustest peaks piisama ilma lisasissetulekuta.
Samal ajal on paljudel peredel tekkinud võimalus lapsi kõrgkoolis materiaalselt toetada. Analüütik ise meenutab, et tema tudengipõlves, peaaegu kaks aastakümmet tagasi, jäid väljastpoolt Tallinnat pärit kursusekaaslased sageli sellise toetuseta: nende vanematel polnud raha, mistõttu nad pidid tööle minema.
Nii jõuab osa noori õpingute lõpuni praktiliselt ilma töökogemuseta. Kui inimene pole kuni 20. eluaastani kordagi töötanud, on pärast lõpetamist tõesti raske alustada. «Alustada on tõesti kuradi raske. Millest üldse alustada?» ütles analüütik.
Teise takistusena näeb ta lõpetajate ebarealistlikke ootusi. Paljud tahavad kohe saada head tööd, kuigi saadaolevate pakkumiste seas on palju vabu kohti tööstuses ja teenindussektoris, mis ei tekita suurt huvi.
Tema sõnul on ühiskond ise sellise mudeli valinud, mistõttu noorte raskused tööjõuturul koha leidmisel ei tohiks üllatada. Ta lisas, et tööportaalidest võib leida tuhandeid pakkumisi, kuid nende seas on ametikohti, millest inimesed eriti ei unista.
Selle taustal püsib Eestis eakamate inimeste tööhõive kõrgena. Analüütiku hinnangul mängivad just nemad praegu riigi üldises tööhõives olulist rolli: võimalik, et nende tervislik seisund on paranenud või töö muutunud kergemaks, mistõttu eakad ei lahku tööjõuturult nii kiiresti.
Analüütik nimetas seda suundumust positiivseks. Riigi jaoks on see aga tema arvates halb: pensionikulusid peab katma keegi teine.
Teistsuguse olukorra näitena tõi ta Prantsusmaa. Sealne helde pensionisüsteem ei tekita eakatel peaaegu mingit stiimulit töötamist jätkata, mis on tema hinnangul riigile halb.























Kommentaarid 0