Narvas luuakse uut poliitilist platvormi: "Alternatiiv Eestile"

Illustratiivne foto: Mihhail Stalnuhhin
Majanduskriis, ulatuslikud koondamised Ida-Virumaal, keeleinspektsioonid ja riigi sümboolsed kompensatsioonid kommunaalteenuste eest tekitavad piirkonna elanikes üha rohkem küsimusi. Sellel taustal registreeriti 12. novembril ametlikult uus mittetulundusühing MTÜ Alternatiiv Eestile, mille eesmärk on kaitsta kodanike õigusi ja otsida tegelikke lahendusi teravatele sotsiaalsetele probleemidele.
Olukord Ida-Virumaal muutub üha pingelisemaks. Ida-Viru Keskhaiglas koondatakse üle 30 arsti ja tervishoiutöötaja. Samal ajal teatab Eesti Energia kontsern ligikaudu 400 ametikoha koondamisest, millest umbes 300 langeb just Ida-Virumaale. Olukorda süvendavad uudised võimalikust piiri sulgemisest, mis jätab inimesed tuleviku suhtes täielikku ebakindlusse.
Samal perioodil ootavad 330 Narva haigla töötajat keelekontrolli tulemusi. Sarnased teated eelseisvatest inspektsioonidest on saanud ka kõik Narva spordikoolid. Peljatakse, et selle kontrolli tulemused osutuvad veelgi karmimaks kui haiglas, kus kontrollorganite hinnangul ei vasta 60% personalist kehtestatud keelereeglitele.
Energiahindade tõusu taustal teatab valitsus elanikkonna toetusmeetmete ettevalmistamisest. Energeetika- ja tariifiekspertide arvutuste kohaselt osutuvad riigi pakutavad kompensatsioonid aga puhtalt sümboolseks. Näiteks kahetoalise korteri omanikule, kelle keskmine tarbimine on 200 kWh kuus, on toetus vaid 4 eurot. Kui elektriarved on 30–40 euro kandis või 32-ruutmeetrise korteri märtsikuised küttearved ulatuvad 196 euroni, ei paku selline kompensatsioon reaalset abi.
Selline võimude tegevus tekitab kirjanduslikke seoseid Vassili Šukšini jutustusega „Energilised inimesed“. Teoses haaravad kangelased, üritades neid šantažeerivat naist hirmutada, kätte kes mida: üks võtab kööginoa, teine raske küünlajala, kolmas lihakirve ja neljas padja, et suu kinni toppida. Viies tegelane aga pakub välja, et jookseb ümberringi ja palub seda mitte teha, lootes, et ohver mõtleb ümber. Eesti valitsuse praegune poliitika energiahindade hüppe tagajärgede leevendamiseks meenutab nende tegelaste käitumist: rahvast pigistatakse kõrgete tariifide ja koondamistega ning „rahustina“ joostakse ümberringi 3–4-euroste sümboolsete kompensatsioonidega.
Narva energeetika ajalugu ehitati teisiti. 1950. aastatel algas ulatusliku energiasüsteemi rajamine. Narva ise oli pärast sõda praktiliselt hävitatud ning linna taastasid inimesed üle kogu riigi. Eesti ja Balti elektrijaamad ehitati võimsusvaruga ning Balti elektrijaam projekteeriti põhikirjalistes dokumentides algselt tsentraliseeritud katlamajaks, et tagada linnale odav soojus, mis saadakse elektrienergia tootmisel. Õitseajal töötas Kreenholmis 13 500 inimest, elektrijaamades 5 000 ja tehases Baltijets 4 000 töötajat. Piirkonna elanikud andsid oma tervise rasketes tööstusharudes (onkoloogiliste haiguste tase Ida-Virumaal on ajalooliselt ületanud riigi keskmist), luues materiaalseid hüvesid kogu Eestile. Kuid üleminekuga „roheenergiale“ loobuti traditsioonilisest süsteemist suurte kasumite nimel, veeretades kogu finantskoorma elanikkonna õlgadele.
Vastuseks kuhjuvatele probleemidele ja dialoogi puudumisele võimude poolt registreeriti 12. novembril Eestis ametlikult mittetulundusühing MTÜ Alternatiiv Eestile (Alternatiiv Eestile). Otsusest luua organisatsioon teatas Mihhail Stalnuhhin. Ühingu peamised ülesanded on kodanikuaktiivsuse suurendamisele kaasaaitamine, riigiorganite ja kohaliku omavalitsuse vahelise koostöö tugevdamine sotsiaalselt oluliste küsimuste lahendamisel (sealhulgas Narva kütteprobleem), elukeskkonna parandamine ning inimõiguste ja -vabaduste kaitse.
Korraldajad rõhutavad vajadust moodustada poliitiline jõud, mis suudaks seista alternatiivse vaatepunkti eest ja mis ei sõltuks ülaltpoolt tulevatest juhistest. Erinevalt erupensionil kindralitest, kes tulevad üha sagedamini Eesti poliitikasse ja edendavad militaristlikku retoorikat, keskendub Alternatiiv Eestile riigi kõigi elanike majanduslike ja sotsiaalsete huvide kaitsmisele. Analoogselt Saksa parteiga Alternatiiv Saksamaale (AfD), püüab uus ühendus pakkuda inimestele platvormi oma arvamuse väljendamiseks.
Seejuures rõhutatakse, et organisatsioon ei tohi sulguda kitsastesse rahvuslikesse või keelelistesse raamidesse. Arvestades, et Riigikogu valimistel on Eesti ja muust rahvusest kodanike häälte suhe umbes 9 ühele, on Alternatiivi Eestile võtmeülesandeks edasiviivate ideede viimine kogu Eesti ühiskonnani tervikuna.

























Kommentaarid 4