Vestlused kananahani: neljakümnendast eluaastast, ärist sõpradega, paanikahoogudest ja aeglustumise kunstist

Nüüd on ka meil Narvas olemas praegu YouTube'is moes olev südamest südamesse vestlus kutsutud külalisega. Intervjueerijana astub üles Irina Bogdanova. Nagu ta kirjutab: "oma blogis arutlen ma peaaegu kõige üle ilma ilustamata. Minu YouTube'i kanal ja podcastid «vestlused kananahani» on loodud selleks, et saaksime näha ja tutvuda meie väikese riigi huvitavate isiksustega. Ja ma tahan avada külalisi erinevatest külgedest, isegi neist, mis ei peegeldu kangelaste tavapärases elus. Minu kanal ei ole loodud külalise eneseuhkuse meelitamiseks, ma võin esitada EBAMUGAVAID, kuid ausaid küsimusi ja tahan, et iga külaline mõistaks seda ning oleks valmis end päriselt avama.

Podcasti «Vestlused kananahani» avameelses esimeses osas teeb moedisainer ja brändi Giko 222 looja Katrin kokkuvõtteid oma neljakümnendast eluaastast. Ausas dialoogis oma lähedase sõbrannaga paljastab ta ilusa pildi tagamaad: raske ärisuhete lõpetamine lapsepõlvesõbrannadega, võitlus ärevushäire ja paanikahoogudega, 18 kilogrammi kaotamine, viieteistkümneaastase abielu säilitamine pärast tõsiseid peretorme, samuti jõudmine Slow lifestyle'i filosoofia ja teadliku hedonismini.

Suure vestluse lähtepunktiks sai kiri, mille Katrin kirjutas iseendale 40. sünnipäevaks sõnadega: «Põlesin, armusin, kaotasin, muutusin, reisisin, otsisin ja leidsin end». Kangelanna tunnistab, ka et lapsepõlves tundus see vanus talle hirmutava piirina, kus naine muutub paratamatult «rätikuga vanaemaks». Pikki aastaid varjas ta hoolikalt oma vanust, ei avaldanud kunagi numbreid sotsiaalmeedias ega reklaaminud sünnipäevi, kasutades ära seda, et ümbritsevad andsid talle alati oluliselt vähem aastaid. Alles umbes kolm aastat tagasi tekkis siiras uhkustunne läbitud tee, kogutud kogemuste, saavutuste ja välimuse üle. Hoolimata sellest, et öisele reivile endise innuga tormata pole enam lihtne, tunneb ta end enamiku ajast noore tüdrukuna, võttes eeskuju oma emast, kes on säilitanud noorusliku särtsu. 50 aasta piir teda enam ei hirmuta: kui üldtunnustatud naise parim iga jääb umbes 35. eluaastasse, siis neljakümnendaks eluaastaks tekkis kindel otsus seda taset hoida ja jätkata elu oma jõu tipul.

Ja autor ise endast ning oma kanalist: