Eesti kirikutele anti pool aastat aega välismaiste keskustega seotud sidemete ümbervaatamiseks

Illustratiivne foto: Nastojaštšeje Vremja. Dok
Balti riikides on puhkenud teravad arutelud õigeusu kirikute tegevuse ja nende administratiivsete sidemete üle Moskva patriarhaadiga. Eestis tunnistas Riigikohus põhiseaduspäraseks seadusemuudatused, mis kohustavad usulisi ühendusi katkestama kanoonilised ja administratiivsed sidemed välismaiste keskustega, kui need kujutavad ohtu riiklikule julgeolekule. Leedus arutatakse paralleelselt algatusi Moskva patriarhaadi struktuuridelt riiklikul tasandil kiriku esindaja staatuse võtmiseks. Globaalse vaidluse keskmes on küsimus sellest, kus kulgeb piir riikliku julgeoleku kaitse ja usuvabaduse tagamise vahel.
Eestis oodati Riigikohtu otsust mitu kuud. Kõrgeima astme kohtuorgan pidi kindlaks tegema, kas kirikute ja koguduste seaduse muudatused vastavad põhiseadusele. Välisministeeriumi esindaja Kätlin Saluver rõhutas, et menetlus on otseselt seotud tasakaalu otsimisega riikliku julgeoleku ja usuvabaduse vahel. Riigikogu võttis seadusemuudatused vastu kahel korral, kuid president Alar Karis keeldus kahel korral neid muudatusi välja kuulutamast ning pöördus kolmandal korral Riigikohtusse nende põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Kohus tunnistas muudatused õiguspäraseks.
Seadusemuudatuste olemus seisneb selles, et ohu tekkimise korral on Eesti usuline ühendus kohustatud katkestama administratiivsed ja alluvussuhted välismaal asuva juhtkeskusega. Kaitsepolitseiameti andmetel on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK) vaatamata nimevahetusele ja põhikirja muutmisele endiselt Vene Õigeusu Kiriku tegeliku juhtimise all, mis teeb koostööd Venemaa jõustruktuuridega. Erilist tähelepanu pööratakse Kuremäel asuvale Pühtitsa Jumalaema Uinumise naiskloostrile, millel on stavropigiaalne staatus ja mis allub otse patriarh Kirillile. Riigi teine õigeusu struktuur — Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik — kuulub Konstantinoopoli patriarhaadi jurisdiktsiooni alla ja omab autonoomset staatust.
Siseministeeriumi nõunik Ringo Ringvee selgitas, et vastuvõetud seadus ei ole suunatud usuliste ühenduste sulgemisele ega koguduste sunniviisilisele likvideerimisele. Tema sõnul seab dokument vaid õigusliku raamistiku alluvuse vähendamiseks vaenulikku poliitikat toetavatele välismaistele organisatsioonidele. Lõplikke otsuseid juriidiliste isikute likvideerimise kohta saavad teha ainult kohtud julgeolekuasutuste eksperthinnangute alusel. Võimud annavad kuuekuulise üleminekuperioodi, mille jooksul kavatsevad ministeeriumi esindajad kohtuda usuliste ühendustega, et selgitada vajalikke õiguslikke samme.
Võimude seisukohaga ei ole kategooriliselt nõus MPEÕK ja Pühtitsa kloostri esindajad. MPEÕK advokaat Artur Knjazev märkis, et juriidilise isiku likvideerimine on äärmuslik meede. Tema hinnangul on nõue kloostrile katkestada kanooniline side patriarhiga võrdne nõudega muuta usku või rikkuda nunnatõotusi. Pühtitsa kloostri eestseisja iguumenja Filareta teatas, et klooster soovib palvetes rahu kogu maailmale, kuid ei saa vastutada eestseisja ütluste eest, võrreldes kanoonilist sidet lahutamatute peresidemetega isa ja poja vahel. Kiriku esindajad kavatsevad kaitsta oma huve Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK).
Õiguskaitsja Boriss Tsilevitš Riiast juhib tähelepanu sellele, et Eesti on Euroopa kõige ilmalikum riik, mistõttu usulisest diskrimineerimisest rääkida ei saa. Kui aga usuline struktuur allub välismaisele keskusele, mis õnnistab avalikult agressioonisõda Euroopa riigi vastu, on nõue selliste administratiivsete sidemete katkestamiseks avaliku julgeoleku kaalutlustel põhjendatud.
Eesti teiste konfessioonide esindajad hindavad seadusemuudatusi vaoshoitult. Tallinna katoliku piiskop Philippe Jourdan avaldas lootust, et seaduse kohaldamisel kasutatakse eranditult objektiivseid kriteeriume, mitte ametnike subjektiivseid hinnanguid, märkides, et talle ei ole teada juhtumeid, kus kirikud oleksid ohustanud riigi suveräänsust. Eesti Juudi Kogukonna esimees Alla Jakobson rõhutas, et usuvabaduse piiramist riigis ei ole, kuid seadus on õigustatud, kui tegemist on väliste ohukeskustega seotud organisatsioonide tegevuse tõkestamisega.
Analoogsed protsessid toimuvad Leedus. Vilniuses esitlesid rahvusvahelise keskuse Libertas Fidei eksperdid uuringut, mille kohaselt kasutab Kremlin Moskva patriarhaadi struktuure hübriidmõjutamiseks ja propagandaks. Seimi liige Ingrida Šimonytė teatas, et Moskva patriarhaat on muutunud Kremli propagandaosakonnaks ning Leedu õigeusu kiriku peamised ametisse nimetamised ja otsused on tihedalt seotud Moskvaga.
Leedu Seimi konservatiivid pakkusid välja seaduseelnõu, mille kohaselt saaks õigeusu kirikut riiklikul tasandil esindada vaid Konstantinoopoli patriarhaat, kelle struktuurid (eksarhaat) moodustati Leedus 2024. aastal pärast seda, kui pühitseti ametisse preestrid, kellelt Moskva oli sõjavastase positsiooni tõttu vaimuliku seisuse võtnud. Kui muudatused vastu võetakse ja need 1. jaanuaril 2027 jõustuvad, võib osa pühakodasid minna Konstantinoopoli jurisdiktsiooni alla. Professor Dainius Žalimas rõhutab, et riiklik julgeolek on prioriteet ning koguduse liikmed tunnistavad usku Jumalasse, mitte truudust konkreetsele patriarhile.
Leedu Õigeusu Kiriku esindaja Trakai piiskop Amvrossi nimetas omakorda süüdistusi alusetuteks, osutades Moskva-poolse finantsilise ja administratiivse sekkumise puudumisele ning kutsudes üles järgima süütuse presumptsiooni. Ta teatas, et sellised seadusemuudatused õhutavad usulist vaenu. Vilniuse tänavatel küsitletud koguduseliikmed väljendasid samuti mõistmatust poliitika sekkumise üle vaimulikku ellu, märkides, et pühakodades jutlustatakse eranditult rahust ja armastusest.
























Kommentaarid 0