Otsus on tehtud: piir Venemaaga suletakse! Narva linnapea Jaan Tootsi pöördumine linnaelanike poole

Foto: Facebook
Kallid Narva ja Ida-Virumaa elanikud!
Täna võeti valitsuse poolt siiski vastu otsus, et piir suletakse lõplikult. Vaatamata sellele, et ma püüdsin kõigile selgitada, et riikliku julgeoleku seisukohalt võib piiri sulgeda, kuid teie jaoks, meie kallid elanikud, tuleks see piir humanitaarkaalutlustel avatuks jätta.
Seda kummalisem on asjaolu, et Läti kaudu saate te ikkagi sõita. Milles siis seisneb oht? Ja üldse, teie, meie Ida-Virumaa ja Narva elanikud, ei kujuta meile ohtu. Te olete meie elanikud, maksate siin makse ja käite oma sugulaste juures nii rõõmsatel kui ka väga kurbadel põhjustel.
Kuid ma tegutsen kindlasti selle nimel, et see võimalus teie jaoks siin siiski säiliks. Ma tänan Vabariigi Presidenti ja endist Kaitsepolitseiameti peadirektorit, kes toetasid minu mõtet ja taotlust, et see piir jääks humanitaarkaalutlustel avatuks teile, kes te siin elate ja siin makse maksate.
Alates 1. detsembrist suleb Eesti kõik maanteepiiripunktid piiril Venemaaga
Eesti valitsus otsustas alates 1. detsembrist peatada inimeste ja transpordi liikumise läbi Narva, Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunktide. Võimud astusid selle sammu Moskva vaenuliku tegevuse tõttu, sealhulgas kahe rünnaku tõttu Eesti kaitsetööstusettevõtete vastu käesoleval aastal.
Kehtestatud piirang kehtib pool aastat, misjärel hindab ministrite kabinet selle pikendamise või muutmise otstarbekust. Meede puudutab ainult piiri ületamist inimeste ja autodega. Raudtee kaubavedu riikide vahel säilib range tollikontrolli tingimustes, arvestades juba kehtivaid sanktsioone ja tehnilisi võimalusi.
Valitsuse kantseleist selgitati, et punktide sulgemiseni viis Venemaa vaenulik tegevus Eesti ja teiste Euroopa riikide vastu. Sel aastal rünnati riigis kahel korral kaitsetööstuse objekte. Kaitsepolitseiameti (Kapo) andmetel seisid mõlema intsidendi taga Vene eriteenistused. Peaminister Kristen Michal rõhutas, et võimud hoiatasid varem selliste tegevuste tagajärgede eest ning on nüüd sunnitud tegutsema otsustavalt, kuid kaalutletult, et piiride avatust ei kasutataks riigi enda vastu.
Võimud tunnistavad, et piiripunktide töö peatamine ei kõrvalda kõiki riske, kuid suleb ühe peamise haavatavuse julgeolekusüsteemis. Eeldatakse, et see raskendab Vene eriteenistustel inimeste värbamist ja mõjutamist ning aitab tõkestada sanktsioonidest kõrvalehoidmist ja ebaseaduslikku tegevust piiril. Valitsuse hinnangul kaitseb Eesti sel viisil mitte ainult ennast, vaid kogu Euroopa Liidu ja Schengeni ala julgeolekut. Eesti järgib siinkohal naabrite eeskuju: Soome sulges maapiiri Venemaaga juba 2023. aasta detsembris ning Läti, Leedu ja Poola on viimastel aastatel oluliselt piiranud liikumist oma idapiiridel.
Kõige tugevamalt löövad muudatused Narvat, Setumaad, Ida-Virumaad ja riigi kaguosa tervikuna, eriti elanikke, kellel on Venemaal sugulasi, töö või kinnisvara. Michal nimetas otsust keeruliseks, kuid tuletas meelde, et kodanike ja riigi kaitse jääb peamiseks prioriteediks, lubades samas toetada piiriäärsete alade elujõulisust ja aidata neil kohaneda. Vabariigi majandusele tervikuna on tagajärjed väheolulised: võrreldes 2021. aastaga on kaupade eksport Venemaale langenud umbes kolm korda ning Eesti päritolu toodete väljavedu vähenenud viis korda.
Eesti kodanikel, kes viibivad praegu Venemaal, soovitavad võimud koju naasmise aegsasti planeerida ja tulevaste reiside vajalikkust põhjalikult kaaluda. Pärast 1. detsembrit tuleb piiri ületamiseks valida teised avatud marsruudid, mis nõuab rohkem aega ja rahalisi kulutusi.

























Kommentaarid 0