Mitte tühistada, vaid jätta värav: Eesti elanikud koguvad allkirju perekondlike erandite tegemiseks suletud piiril

Illustratiivne foto: 47news
Maapiiri sulgemiseni Venemaaga on jäänud vähem kui kaks nädalat, kuid Eesti elanikud koguvad juba allkirju palvega mitte katkestada teed lähedaste juurde. Rahvaalgatus.ee portaalis ilmus pöördumine Riigikogu ja valitsuse poole: säilitada võimalus ületada Eesti-Vene piiri perekondlikel ja humanitaarsetel põhjustel.
Autorid rõhutavad, et nad ei nõua sulgemise tühistamist ega vaidle vastu julgeolekukaalutlustele — nad paluvad jätta „värava“ neile, kellel on teisel pool jõge eakad vanemad, lapsed ja haiged lähedased.
Mida otsustas valitsus
20. novembril otsustas Eesti valitsus korraldusega nr 195 peatada alates 1. detsembrist inimeste ja transpordi liikumise läbi kõigi viie piiripunkti Venemaa piiril: Narva-1, Narva-2, Koidula, Luhamaa ja Saatse. Otsus on tehtud pooleks aastaks, pärast mida hindab kabinet, kas seda on vaja pikendada või muuta. Kaubarongid jätkavad liikumist läbi Narva.
Erandeid ette nähtud ei ole. Riigiportaalis kriis.ee on selgelt öeldud: piir suletakse kõigile — sõltumata suunast, reisi põhjusest ja isiku staatusest. Eesti kodanikele, kes ei jõua enne 1. detsembrit tagasi pöörduda, samuti neile, kellel on teisel pool piiri hooldust vajavad sugulased, soovitab riik otsida iseseisvalt või reisibüroode kaudu ümbersõiduteid — naaberriikide maapiiripunktide kaudu või lennukiga ümberistumisega kolmandas riigis. Välisministeerium soovitab tungivalt Venemaale üldse mitte reisida.
Mida paluvad petitsiooni autorid
Pöördumises märgitakse, et paljudel Eesti elanikel elavad Venemaal vanemad, lapsed, vennad, õed ja teised lähedased. Nende külastamine, aitamine ja hooldamine muutub pärast sulgemist väga raskeks või täiesti võimatuks — eriti raske on see eakate, haigete ja igapäevast abi vajavate inimeste sugulastele. Autorid tuletavad meelde ka Eesti põhiseaduse paragrahvi 36: ühelegi Eesti kodanikule ei tohi takistada kodumaale naasmist.
Konkreetsed ettepanekud Riigikogule ja valitsusele:
- hinnata, kuidas piiri sulgemine mõjutab piiriäärseid elanikke, peresid ja Eesti kodanikke, kes elavad Venemaal või viibivad seal ajutiselt;
- tagada Eesti kodanikele võimalus koju tagasi pöörduda;
- näha ette humanitaar- ja perekondlikud erandid — näiteks selleks, et saaks külastada raskelt haigeid või eakaid sugulasi ja neid aidata;
- töötada välja selge ja läbipaistev kord eriloa saamiseks: koos tingimuste, dokumentide loetelu, läbivaatamise tähtaegade ja keeldumise vaidlustamise õigusega;
- kaaluda piiripunktide osalist tööd või nende avamist erandite alusel — Narvas, Koidulas ja Luhamaal, kui julgeolekuolukord seda võimaldab;
- arvestada ka teiste riikide kodanikega, kelle lähedased elavad Eestis või Venemaal;
- vaadata piirangud üle kuue kuu pärast, hinnates nii riigi julgeolekut kui ka tegelikke tagajärgi inimestele.
„Meie eesmärk ei ole saavutada piirangute täielikku tühistamist ega seada ohtu Eesti julgeolekut. Me tahame leida tasakaalu riigi julgeoleku, põhiseaduslike õiguste ning inimeste perekondlike ja humanitaarvajaduste vahel,“ seisab petitsiooni tekstis.
Kui palju on vaja allkirju ja mis saab edasi
Et pöördumine jõuaks Riigikokku, on vaja vähemalt 1000 allkirja. 22. novembril, kogumise esimesel päeval, oli neid juba umbes 470 — peaaegu pool vajalikust. Formaalselt on kogumine avatud kuni 21. maini 2028, kuid autorite jaoks on oluline kiirus: piir suletakse juba 1. detsembril.
Kui tuhat allkirja on koos, edastatakse pöördumine parlamendile. Riigikogu juhatus otsustab 30 päeva jooksul, kas võtta see menetlusse, seejärel peab asjaomane komisjon seda kolme kuu jooksul arutama ja võtma vastu otsuse poole aasta jooksul. Riigikogu võib ettepanekuid toetada, edastada need valitsusele või tagasi lükata, kuid on kohustatud need läbi vaatama ja vastama.
Millised on võimalused
Rahvaalgatuste statistika on pigem kaine. Portaali Rahvaalgatus.ee kümne tegutsemisaasta jooksul on seal antud üle 1,2 miljoni allkirja, Riigikogule on koostatud umbes 500 pöördumist. 1000 allkirja künnise ja tee parlamendi juurde läbib umbes kolmandik neist.
Riigikokku jõudnud pöördumistest on vaid 5–10 protsenti viinud seaduse muutmiseni. Umbes kolmandik on tagasi lükatud, ülejäänud on lahendatud mingil muul viisil või on nende saatus ebaselge. Sellised andmed esitas Riigikogus 2025. aasta novembris Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees Külli Taro — see organisatsioon haldabki portaali. 2026. aasta kevadistungjärgu jooksul jõudis parlamenti 17 pöördumist: kaks võeti menetlusse, seitsme puhul menetlus lõpetati, veel kaheksat arutatakse edasi komisjonides.
Siiski ei ole otsene seadus ainus tulemus. Koostöö Kogu ja Soome fondi Sitra uuring märgib, et isegi tagasilükatud pöördumised tõstavad teema valitsuse ja parlamendi päevakorda. Näide on 2023. aasta petitsioonide laine maakoolide sulgemise vastu: üleriigilist pöördumist arutati Riigikogus olulise riikliku tähtsusega küsimusena, mille järel haridusministeerium töötas välja toetusmeetme valdadele, kes säilitavad väikesi algkoole. Küsitluse kohaselt leiab 70 protsenti inimestest, et poliitik, kes suhtub rahvaalgatustesse tõsiselt, tekitab rohkem usaldust — just suhtub tõsiselt, mitte tingimata ei toeta.
Piiri sulgemine on valitsuse otsus, mitte seadus, seega ei saa Riigikogu seda lihtsalt tühistada. Kuid komisjon võib pöörduda valitsuse poole ettepanekutega — näiteks erandite korra kohta — ning poole aasta pärast, kui kabinet otsustab sulgemise pikendamise üle, saab tuhande allakirjutanu hääl olema üheks argumendiks.
Kuidas alla kirjutada
Allkiri antakse petitsiooni lehel: „Ettepanek säilitada perekondlikel ja humanitaarsetel põhjustel piiriületuse võimalus Eesti ja Venemaa vahel“ keskkonnas Rahvaalgatus.ee.
- Allkirjastada saab vähemalt 16-aastane Eesti püsielanik.
- Allkirjastatakse ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga – see on tasuta. Vajutage „Allkirjasta“, valige viis ja kinnitage allkiri PIN-koodiga.
- Arvesse läheb ainult üks allkiri inimese kohta.
- Petitsiooni tekst on veebilehel eesti keeles; seda saab tõlkida brauseri tõlkenupuga.
Piir on ka varem marsruute muutnud
Naabrite kogemus näitab, et inimeste voog pärast piiri sulgemist ei kao, vaid suundub teistesse riikidesse. Kui Soome sulges 2023. aasta sügisel oma piiripunktid Venemaaga, hakkasid soomlased sõitma läbi Eesti: 2023. aastal ületas Eesti-Vene maismaapiiri veidi üle 7000 Soome kodaniku, 2024. aastal aga peaaegu 65 700 ehk umbes kümme korda rohkem. Nüüd kasvab võimude hinnangul voog läbi Läti ja Leedu.
Narva linnapea Jaan Toots teatas pärast valitsuse otsust samuti, et palus jätta piiri Ida-Virumaa elanikele humanitaarkaalutlustel avatuks, ning lubas jätkata selle nimel tööd. Sellest, kui palju lähevad maksma ümbersõidud, on Stena.ee juba rääkinud: lend läbi Istanbuli läheb koeraga pensionärile maksma sadu eurosid.
👉 Allkirjasta petitsioon keskkonnas Rahvaalgatus.ee
Loe lisaks:
- Otsus on tehtud: piir Venemaaga suletakse! Narva linnapea Jaan Tootsi pöördumine linnaelanike poole
- Läbi Istanbuli 270 euro eest: kuidas võimalik piiri sulgemine lööb Narva peresid
- Kuus tundi järjekorras, hallid tariifid ja öised nimekirjad: kuidas töötab jalakäijate piir Narvas
„Need pole diversioonid, vaid huligaansus“: Saks andis hinnangu süütamiskatsetele Eestis
Eesti võimude ametlik versioon seostab kaitsetööstusettevõtete süütamiskatseid Vene eriteenistuste tegevusega. Eesti presidendi riigikaitse- ja julgeolekunõunik, endine välisluure juht Rainer Saks andis hinnangu selliste intsidentide tegelikule ohutasemele, Venemaaga piiri võimaliku sulgemise mõjule ja mehhanismidele, mille abil korraldajad täideviijaid värbavad.
Vene Föderatsiooni lähedus ja venekeelse kogukonna olemasolu mõjutavad ajalooliselt olukorda Eestis, kus enne sõja algust oli intensiivne reisimis- ja turismivoog. Kuid Rainer Saks on veendunud, et geograafiline tegur ja piiri olemasolu ei ole viimaste diversiooniaktide puhul määravad. Ametlike uurimiste kohaselt seisab rünnakute korraldamise taga GRU, kuid eriteenistuste ohvitserid ise aktsioonides ei osale. Täideviijatena kaasatakse inimesi kriminaalsest keskkonnast, kes elavad enamasti naaberriikides. Eelkõige kinnitasid Läti õiguskaitseorganid nelja Läti kodaniku seotust viimase süütamiskatsega ning veel neljal kahtlusalusel on samuti Läti taust.
Hinnates sündmuste ulatust, iseloomustab Rainer Saks neid kui väikesemahulisi ja huligaanseid rünnakuid. Süütamiste korraldajate eesmärk ei olnud tootmisobjektide täielik hävitamine või purustava hoobi andmine kaitsetööstusele. Selliste aktsioonide peamine ülesanne on tõmmata pressi tähelepanu ja tekitada meediaruumis müra. Rünnatud ettevõtete tootmispinnad ei olnud ainsad, mistõttu taristule tegelikku kahju ei tekitatud. Eesti võimude kiire reaktsioon ja uurimise üksikasjade operatiivne avalikustamine vähendavad oluliselt tellijate võimalusi edasisteks manipulatsioonideks.
Ekspert rõhutab, et siseriiklik rahu ja selliste aktsioonide tõkestamine tagatakse vastuluure ja politsei tõhusa tööga. Reaalse sõjalise eskalatsiooni korral aga ohtude iseloom muutub drastiliselt. Otsese konflikti tingimustes rünnatakse sõjalist ja tsiviiltaristut, nagu see toimub Ukrainas. Sellise tasemega ohtude eest kaitsmiseks ei piisa vaid eriteenistuste tööst – vaja on õhutõrjesüsteeme ja droonitõrjekomplekse.
Puudutades Venemaaga piiri võimaliku täieliku sulgemise teemat, juhib Rainer Saks tähelepanu tõsistele humanitaartagajärgedele. See otsus puudutab paljude inimeste huve – nii eestlaste kui ka etniliste venelaste, kelle elu on seotud mõlema poolega piirist. Võimude soov piir sulgeda on tingitud sellest, et Venemaale reisivad elanikud satuvad pidevalt Vene eriteenistuste tähelepanu alla. Sellegipoolest peab valitsus, kellele on antud kaks nädalat otsuse ettevalmistamiseks, hoolikalt kaaluma kõiki riske ja püüdma minimeerida kahju elanikkonnale.
Diversioonide täideviijate värbamise probleem on tänapäeval eksterritoriaalne. Täideviijaid otsitakse peamiselt interneti ja sotsiaalmeedia kaudu, mis muudab värbamiskanalite jälgimise mis tahes riigi õiguskaitseorganitele äärmiselt keeruliseks ülesandeks. Sellist praktikat kasutatakse aktiivselt erinevates piirkondades ning Läti või Eesti kodanike kaasamine on korraldajate jaoks vaid mugav võte, mitte märk konkreetse riigi erilisest haavatavusest.

























Kommentaarid 1