Подписаться в Telegram
Kirjuta
Teksti seaded

Nii näevad välja uudised ja kommentaarid. Valik jääb selles brauseris meelde.

Teksti suurus
100%
Reavahe
Kirjatüüp

Mitte kaotada pead, kui loevad minutid: Ivetta Sakkart kiirabi tööst

Kiirabi Ida-Virumaal võib tulla teisest linnast — miks see nii on
Illustratiivne foto: YouTube

Erakorralises olukorras, kui läheduses viibival inimesel hakkab halb, osutuvad otsustavaks esimesed minutid. Kuidas on korraldatud kiirabi töö Eestis, millise põhimõtte järgi määratakse väljakutse kiirus, miks esitab 112 dispetšer nii palju küsimusi ja millega saab igaüks meist meedikuid enne nende saabumist aidata — neid ja teisi küsimusi arutas ESN TV otse-eetris saatejuht Igor Malõšev AS Karell Kiirabi juhatuse liikme Ivetta Sakkartiga.

Kiirabibrigaadi tööpäev algab vahetuse üleandmisega, mis Ida-Virumaal toimub tavaliselt kell 8.00 hommikul. Meedikud tulevad oma filiaalidesse, kontrollivad auto tehnilist seisukorda, kogu meditsiinivarustust ja vajalike ravimite olemasolu. Nagu märgib Ivetta Sakkart, on kiirabitöötajad optimistlikud ja elurõõmsad inimesed vaatamata oma töö suurele vastutusele.

Eestis tagavad kiirabi tööd peamiselt kolmeliikmelised õebrigaadid. Arstibrigaade on riigis tunduvalt vähem. Sellise brigaadi juhiks (brigaadijuhiks) on vastava kvalifikatsiooniga õde või arst. Brigaadi teine liige on samuti õde ning kolmas — kiirabitehnik või erakorralise meditsiini tehnik. Vastupidiselt levinud eksiarvamusele ei ole meeskonna kolmas liige lihtsalt autojuht, vaid täieõiguslik erakorralise meditsiini spetsialist.

Kõik kõned üle riigi laekuvad Häirekeskuse ühtsele hädaabinumbrile 112. Dispetšerid töötavad väljasõidubrigaadidest eraldi ja kindlate algoritmide alusel. Helistajalt saadud info põhjal määrab Häirekeskus väljakutsele ühe neljast prioriteedist: Alpha, Bravo, Charlie või Delta. Kõrgeim on Delta prioriteet, kui patsiendi elu on otseses ohus. Sel juhul peab väljasõidubrigaad välja sõitma 1 minuti jooksul.

Helistaja ei pea püüdma ise väljakutse prioriteeti määrata. Peamine on kirjeldada dispetšerile olukorda võimalikult täpselt, rahulikult ja ilma liigsete emotsioonideta: mis juhtus, kus inimene asub, kes täpselt kannatada sai (mees, naine, ligikaudne vanus) ja millist abi vajatakse. Dispetšer võib asuda Eesti teises piirkonnas, seetõttu on info edastamise selgus võtmetähtsusega. Mõnel juhul, kui erakorralist meditsiinilist abi ei vajata, võib dispetšer soovitada pöörduda perearsti poole.

Kiirabi Eestis töötab ööpäevaringselt (24/7), 365 päeva aastas, täies koosseisus ja patsientidele täiesti tasuta. Brigaadi saabumisaeg sõltub mitmest tegurist: väljakutsele määratud prioriteedist, sihtkoha kaugusest, ilmastikuoludest ja olukorrast teedel. Ivetta Sakkart rõhutab, et väljasõidubrigaadid lülitavad vilkurid ja sireeni sisse vaid rangelt reglementeeritud juhtudel. Eestis on kogu süsteem digitaliseeritud ja läbipaistev, seega on erisignaalide igasugune mittesihipärane kasutamine välistatud. Juhid teedel on kohustatud sisselülitatud vilkuritega operatiivsõidukile viivitamatult teed andma.

Iga brigaadi jaoks on fikseeritud kindel geolokatsioon. Näiteks Sillamäel on valves pidevalt kaks brigaadi. Kui aga kohalik brigaad on hõivatud või transpordib patsienti haiglasse, suunatakse Sillamäe väljakutsele lähim vaba auto — näiteks Jõhvist või Narvast. Kehtib ka vastupidine: Sillamäe brigaad võidakse saata väljakutsele Narva. Väljakutse võib meedikutele tulla otse teel olles, seetõttu ei õnnestu autodel alati kohe oma filiaali naasta. Kiirabi koormus kasvab talvisel perioodil libeduse ja haigestumiste kasvu tõttu, suvise kuumusega ning samuti pühade ajal ja nädalavahetustel, mil perearstid ei tööta.

Pärast väljakutse lõpetamist vormistatakse kogu meditsiiniline dokumentatsioon elektrooniliselt. Brigaadijuht täidab kiirabikaardi, mis salvestatakse seejärel üleriigilisse süsteemi Digilugu, kus patsient saab sellega hiljem tutvuda. Pärast seda viiakse auto ja varustus uuesti täielikku valmisolekusse.

Enne meedikute saabumist on helistajal oluline brigaadile kaasa aidata: patsiendi stabiilse seisundi korral tuleb eelnevalt avada trepikoja ja korteri uksed, kontrollida fonoluku korrasolekut ning eramajade puhul — avada väravad ja minna kiirabile vastu. On oluline, et majadel ja korteritel oleksid selged ja nähtavad numbrid. Kui olukord on eluohtlik, jääb 112 dispetšer liinile ja annab samm-sammulisi juhiseid (näiteks kuidas õigesti teha kaudset südamemassaaži). Esmaabi peamine reegel on tagada enda ohutus ja mitte kahjustada kannatanut läbimõtlemata tegevustega.

Brigaadi enda jaoks on otsustava tähtsusega rahulik õhkkond väljakutse kohal. Sugulased või pealtnägijad ei tohiks meedikuid tagant kiirustada ega neile nõu anda, kuna spetsialistidel on vaja kiiresti ja objektiivselt hinnata inimese seisundit ning võtta vastu õige otsus. Emotsionaalselt keeruliste või raskete sotsiaalsete olukordade tekkimisel saavad kiirabitöötajad probleemi kolleegidega läbi rääkida, toetuda juhtkonna abile ja vajadusel saada psühholoogilist abi.

Kiirabi Eestis: kus patsiendid peavad ootama üle 30 minuti

Alates 2028. aastast koordineeritakse Eesti kiirabiteenust kümne senise piirkonna asemel nelja regiooni kaudu. Päevaste brigaadide arvu suurendatakse 122-ni, kusjuures osa ressursse suunatakse ümber õe- ja kaheliikmeliste brigaadide kasuks.

Terviseamet kinnitas võrgu ümberkorraldamise kava. Selle laiendamiseks kavatseb riik alates 2028. aastast suunata ligikaudu 1,3 miljonit eurot aastas. Uues süsteemis luuakse seitse täiendavat baasi ning arstlik tugi jaotatakse riigis ümber teisiti.

Praegu on teenistus jagatud kümneks teeninduspiirkonnaks. Alates 1. jaanuarist 2028 hakkavad nende asemel tegutsema Põhja, Ida, Lääne ja Lõuna regioonid. Terviseameti peadirektori asetäitja Taavet Reimersi sõnul võimaldab selline mudel suunata autosid ja meeskondi vabamalt sinna, kus neid vajatakse, ning nende tööd paremini kooskõlastada.

Muudatusi põhjendatakse sellega, et senine konfiguratsioon kujundati rohkem kui kümme aastat tagasi. Selle aja jooksul on elanikkond riigis teisiti paiknenud, väljakutsete koormus on muutunud, tekkinud on uued haiglad ning ka hooldekodude võrk on teistsugune. Samas on kiirabibaaside asukohad jäänud peaaegu samaks.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Nikita Panjuškini arvates on pärast reformi abi kättesaadavam mitte ainult linnades, vaid ka väiksemates maapiirkondades. Tema sõnul erinevad tingimused praegu eri paigus märgatavalt: mõnes piirkonnas jõuab meeskond kohale keskmiselt kuue minutiga, samas kui kuskil ületab ooteaeg 30 minutit.

Terviseamet toob eraldi välja kõrgeima prioriteediga väljakutsed. 10% sellistest juhtudest peavad patsiendid ootama üle poole tunni. Seejuures teatas Taavet Reimers, et 64% kõigist pöördumistest laekub päeval, 36% öösel ning 16% väljakutsetest on seotud eluohtlike seisunditega. Nende puhul peab kiirabi välja sõitma minuti jooksul.

Kõige märgatavam tugevdamine on ette nähtud Põhja regioonile. 2025. aastal langes sellele 44% kõigist väljakutsetest ning selle elanikkond moodustab peaaegu poole riigi elanikkonnast. Päeval suurendatakse siin tavabrigaadide arvu 31-lt 37-le, öösel ulatub see 32-ni.

Tallinnas ei piisa päeval alati enam oma ressurssidest, mistõttu tuleb väljakutsetele kaasata naaberpiirkondade meeskondi. Selle koormuse vähendamiseks plaanitakse pealinna lähedusse rajada kaks uut baasi: üks Hiiule või Pääskülla, teine Tabasallu või Murastesse. Ühtlasi muutub brigaadide suunamine Tallinna ja Harjumaa vahel lihtsamaks.

Veel viis baasi on planeeritud Riisiperre, Narva-Jõesuusse ja Sinti, samuti ühte kahest variandist Audru või Tõstamaa ning Rõuge või Mõniste piirkonnas. Kui sobivaid asukohti on mitu, teeb lõpliku otsuse teenuse osutamise konkursi võitja. Valikul lähtutakse infrastruktuuri valmidusest ja seotusest teenindatava territooriumiga.

ERR-i andmetel on 2028. aastal päevane brigaadide arv 122 võrreldes käesoleva aasta 112-ga ning öine arv 114. Seejuures moodustavad teenistuse aluse 86 kolmeliikmelist brigaadi. Päevases vahetuses abistavad neid 20 kaheliikmelist brigaadi, öises vahetuses 12.

Kogu teenistust kaheliikmelistele meeskondadele üle viia ei kavatseta. Sellised brigaadid on täienduseks kolmeliikmelistele, et võtta korraga vastu rohkem väljakutseid ja vähendada tõenäosust, et kõik meeskonnad on korraga hõivatud.

Eluohu korral peab kaheliikmeline brigaad jõudma esimesena kohale ja alustama päästetegevust. Vajadusel liituvad sellega hiljem täiendavad jõud. Kolmeliikmelised reanimatsioonibrigaadid jätkavad tööd senises korras.

Süsteemis säilib neli arstibrigaadi ning arstlike tugibrigaadide arv kasvab. Õebrigaadid saavad igal ajal arstiga distantsilt ühendust võtta. Taavet Reimers selgitas, et arste soovitakse suunata eelkõige patsientide juurde, kellele selline abi on tervisliku seisundi tõttu vajalik.

Samal ajal plaanitakse õebrigaadidele anda rohkem iseseisvat tööd. Nikita Panjuškin ütles: „Valdav osa väljakutsetest saavad teenindatud eriväljaõppega õdede poolt“. Vabanenud vahendid kavatsetakse suunata meeskondade üldarvu suurendamiseks.

Nikita Panjuškini sõnul võimaldab brigaadide üldarvu suurendamine paremini reageerida näiteks epideemiate või paljude kannatanutega õnnetuste korral.

Täiendavaid kulusid hinnatakse ligikaudu 1,3 miljonile eurole aastas. Tervisekassa esindaja Signe Kobolt teatas, et seda raha on vaja muu hulgas autode ostmiseks ja kaheliikmeliste brigaadide tasustamise tõstmiseks. Tervisekassa lubas ka nende töö maksumuse üle vaadata.

Lisaks lubas Tervisekassa tõsta teenuse hinda peaaegu 10%. Seejuures võib Tervisekassa esindaja sõnul see hinnang veel muutuda. Suurem osa kiirabi kuludest on seotud palkadega, mistõttu võib tervishoiutöötajate kollektiivlepinguga kokku lepitud töötasu ülevaatamine peegelduda ka teenistuse töötajate sissetulekutes.

Reformikava valmistati ette koos Eesti Kiirabi Liidu ja teenuseosutajatega. Rakendamisega tegeleb juhtrühm, kuhu kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Tervisekassa esindajad.

14 päeva jooksul pärast Terviseameti otsust kuulutab Tervisekassa välja konkursi teenuseosutajatele neljas regioonis. Kuni 2027. aasta lõpuni töötab kiirabi kehtivate lepingute alusel ning uus skeem hakkab kehtima 1. jaanuaril 2028.

Kommentaarid 0

või logige sisse Telegrami või Google'iga

Kommentaare veel pole.

Päeva allahindlused Narvas

Kus on odavam →
0

Saidi partnerid

Veel uudiseid

Narvas vahetati suusaradadel prožektorid ja lihtsustati lumetootmist

Talvehooaja eel tehti Äkkekülas töid suusataristu kallal: lund saab nüüd toota radadele lähemal ning mitmel lõigul vahetati välja prožektorid. Projekti kogumaksumus oli 18 804,09 eurot, millest 7 273,64 eurot oli sihtasutuse Eesti Terviserajad toetus.

täna, 15:47 60 vaat. #Narva #Sport #Suusatamine

Narva reisija väitis, et Elroni vagunis roomasid prussakad

Facebooki grupi „Narva — как она есть“ liige teatas, et nägi 16. novembril toimunud reisi ajal Elroni vagunis prussakaid. Samuti kaebas ta mustuse, istekohtade puuduse ja võimalike reisijate turvalisust puudutavate küsimuste üle.

täna, 15:40 90 vaat. 1 #Narva #Putukad #Rongid

Töö Ida-Virumaal: kahe nädalaga lisandus 43 uut tööpakkumist

Ajavahemikus 5.–18. november avaldas Töötukassa Ida-Virumaal 43 uut tööpakkumist, kokku on hetkel avatud 97 konkurssi. 49 töökohal ei ole eesti keele oskus nõutav või piisab algtasemest, töötasu on tööandja märkinud 55 juhul.

täna, 13:13 602 vaat. 2
Nädala teemad

Otsime eestikeelsete uudiste pealkirjadest ja tekstist. Näiteks: Kreenholm, buss 31, piirijärjekord.

TeenusedMenüü
Сервисы STENA.eeвсё для жизни в Нарве и Ида-Вирумаа
Loo
Paigalda iPhone'i
  1. Vajutage „Jaga“ Safari ekraani allosas (iPadis — üleval).
  2. Kerige loendit ja valige „Lisa avaekraanile“.
  3. Vajutage „Lisa“ — STENA.ee ikoon ilmub teiste rakenduste kõrvale.

iPhone'i Chrome'is samamoodi: „Jaga“ aadressiribal, siis „Lisa avaekraanile“.

Uudiste teavitused

Laadimine…