17 toataime, mis võivad õitseda väheses valguses

Pimedat nurka ei pea tingimata taimedeta jätma: mõned liigid suudavad õitseda ka vähese valguse käes. Siiski on oluline märkus: „vähene valgus“ ei tähenda täielikku pimedust ning õitsemiseks vajavad paljud taimed siiski eredat hajutatud valgust vähemalt mõne kuu jooksul.

Ekraanitõmmis: YouTube

Õitsev taim suudab muuta isegi ruumi silmapaistmatu nurga. Flamingolill lisab värvi igavale ruumile, rippuv fuksia aga võib muuta hubasemaks aknata vannitoa.

Seejuures kasvavad väheses valguses tõeliselt hästi vaid vähesed toataimed. Enamik vaid talub selliseid tingimusi, kuigi see ei tähenda, et koht sobiks tervislikuks kasvuks ja õitsemiseks. Keldri pimedas nurgas ei hakka taim rikkalikult õitsema, ükskõik kui palju müüja seda ka ei kinnitaks.

Paljud toataimed on võimelised õitsema, kuid siseruumides ei näe seda peaaegu keegi. Näiteks monsteral tekivad õisikud, mis sarnanevad tõlvlehiku õitega: need koosnevad kõrglehest ja tõlvikust. Kui kasutada lisavalgustust, on taimede valik tunduvalt laiem.

Silmadel on raske määrata, kui valge ruumis on: nad harjuvad hämarusega kiiresti. Seetõttu hindavad inimesed eredat, keskmist ja nõrka valgustust sageli erinevalt. Selgust aitab luua luksmeeter.

On ka teine lahendus: lisavalgustus. Kaasaegsed fütolambid ei pea tingimata välja nägema nagu kasvuhoonevarustus. Taimelambi võib paigaldada dekoratiivsesse valgustisse ja asetada poti lähedale.

1. Säntpoolia

Aafrika kannikesed ehk säntpooliad (Streptocarpus subg. Streptocarpella sect. Saintpaulia) kuuluvad nende väheste toataimede hulka, mis õitsevad harjumuspäraste õitega, mitte ebatavaliste õisikute või tillukeste pungadega.

Kõige sagedamini on need lillad, kuid leidub ka siniseid, punaseid, valgeid, vaarikakarva, roosasid, lõheroosasid ja mitmevärvilisi sorte.

Säntpoolia lillad õied ja karvased lehed. Foto: Gardener's Path

Väheses valguses võib säntpoolia normaalselt kasvada, kuid õitsemiseks vajab ta mõnel kuul aastas eredat hajutatud valgust. Vastasel juhul rõõmustab taim vaid kauni lehestikuga. Tänu väikesele suurusele on säntpooliat mugav hoida laual või riiulil lambi all, mis on paigaldatud umbes 20 sentimeetri kaugusele taimest.

2. Ratsuritäht

Ratsuritähte (Hippeastrum spp.) on lihtne ära tunda suurte õite järgi. Pühade ajal kaunistab ta kodusid punaste, lillade, roosade, lõheroosade, valgete, roheliste või kreemikate õitega.

Et taim siseruumides õitsema läheks, vajab ta iga päev paar tundi otsest päikest, ideaalis vähemalt kuus tundi. Pärast õite avanemist võib aga poti tõsta vähese valgusega kohta: õied ei närtsi tavapärasest kiiremini.

Sortide hulgast leiab valgete kroonlehtede ja punase äärisega variante, samuti suureõielise punase sordi „Carmen“.

3. Flamingolill

Flamingolill suudab kasvada väheses valguses, kuid sellistes tingimustes võivad tema õisikud kaotada erksuse ja mõnikord ei õitse taim üldse.

Dekoratiivse õisikuga flamingolill. Foto: Gardener's Path

Väga pimedas kohas ajab flamingolill mõnikord siiski õisi välja, kuid neid on vähe. Küllastunud punase tooni asemel võivad need näida peaaegu rohelised, vaid kerge punaka varjundiga.

Rikkalikuks õitsemiseks vajab taim eredat hajutatud valgust või lisavalgustust vähemalt mõnel kuul aastas.

4. Begoonia

Paljude begooniate (Begonia spp.) puhul jäävad õied tagaplaanile: nende lehed võivad olla nii ilmekad, et muutuvad ise taime peamiseks kaunistuseks.

Täpiline begoonia talub üsna hämarat valgust paremini kui paljud teised toataimed. Kui aga soovitakse näha õitsemist, võib selle mõneks kuuks ümber paigutada kohta, kuhu paistab hommikupäike.

Mõned liigid ja hübriidid suudavad õitseda isegi väheses valguses. Näiteks hübriid Dragon Wing® ajab õisi välja peaaegu igas korteri nurgas. Selle läikivad rohelised lehed näevad tumepunaste õite kõrval efektsed välja. Siiski ei õitse kõik begooniad, seega tasub taime liik eelnevalt üle kontrollida.

5. Bromeeliad

Bromeelialiste sugukond hõlmab paljusid taimi alates ananassist (Ananas comosus) kuni tillandsiateni (Tillandsia spp.). Antud juhul on jutt pikkade kitsaste lehtede ja eredate kõrglehtedega liikidest.

Bromeelia eredate kõrglehtedega. Foto: Gardener's Path

Bromeeliate pärisõied on tavaliselt väikesed, kuid neid ümbritsevad lehesarnased kõrglehed näevad väga efektsed välja. Need võivad olla punased, oranžid, kollased, rohelised, kreemikad, valged, purpurpunased ja lillad. Sinist värvi nende seas praktiliselt ei esine.

Enamik bromeeliaid ei õitse siseruumides, eriti vähese valguse käes. Kuid eredad kõrglehed loovad mulje õitsemisest ja lisavad ruumile värvi.

Kui on siiski vaja õitsemist esile kutsuda, asetatakse taim koos õunaga suurde läbipaistvasse kilekotti. Kott suletakse kolmeks päevaks, seejärel eemaldatakse õun ja taim vabastatakse kilest. Sõltuvalt liigist ilmub õievars kuue nädala või isegi kolme kuu pärast.

Pärast seda, kui mitu kuud püsida võiv õievars on ära õitsenud, taim hukkub. Teda saab säilitada noorte külgvõsude abil.

6. Kalaatea

Palvetaimed ehk kalaatead (Goeppertia spp.) õitsevad sõltuvalt liigist roosade, kollaste, lillade või valgete õitega. Siseruumides juhtub seda harva.

Dekoratiivsete lehtedega kalaatea. Foto: Gardener's Path

Õitsemise tõenäosuse suurendamiseks võib kalaateat hoida sooja ajal õues ning külmade saabudes tuua tuppa, sealhulgas pimedamasse kohta. Muide, tema keerulise mustri, triipude ja täppidega lehed näevad sageli huvitavamad välja kui õied ise.

7. Alpikann

Alpikanne (Cyclamen spp.) kasvatatakse aedades üle kogu maailma, kus nad elavdavad varjulisi alasid. Seetõttu kohanevad paljud neist üsna hästi eluga siseruumides.

Õitsev alpikann potis. Foto: Gardener's Path

Kuid sugugi mitte kõik liigid ei kasva kodus hästi ja veel vähem liike õitseb rikkalikult vähese valguse käes. Varjulistesse kohtadesse sobivad C. graecum'i hübriidid, samuti C. persicum'i taimed.

Foto: Gardener's Path

Kui mõni teine alpikann ei moodusta pungi, võib selle tõsta idaakna juurde. Kui pungad ilmuvad, võib taime valitud kohta tagasi panna.

8. Fuksia

Fuksiad (Fuchsia spp.) on tuntud selle poolest, et suudavad täita aia varjulised osad õitega. Toas võivad nad samuti õitseda väheses valguses, eriti kui nad saavad kevadel veidi hommikupäikest.

Siseruumides kasvatamiseks sobivad paremini õrnad, soojalembesed sordid. Vastupidavatel fuksiatel on tavaliselt raskem kodus õitsema minna.

Kui osta kevadel juba õitsev taim, võib selle kohe valitud kohta asetada. Kui uusi õisi enam ei ilmu, vajab fuksia eredamat valgust või ajutist viibimist õues.

9. Pühadekaktused

Pühadekaktused (Rhipsalidopsis ja Schlumbergera spp.) kasvavad paremini heas hajutatud valguses, kuid pungade tekkeks vajavad nad vastupidi vähest valgust või isegi teatud pimeduseperioodi.

Just seetõttu võib jõulukaktus õitseda sel aastaajal, mil kodus on eriti puudus värvidest. Need taimed suudavad rõõmustada õitega pühadeajal ja pärast seda.

10. Hoya

Hoya ei tule esimesena meelde, kui rääkida õitsvatest toataimedest. Kuid mõnel liigil pole õied mitte ainult ilusad, vaid neil on ka tugev meeldiv aroom.

Õitsev hoya aromaatsete õitega. Foto: Gardener's Path

Taim ise talub valgust vahemikus nõrgast kuni ereda hajutatud valguseni, kuid õitsemiseks vajab ta just eredat hajutatud valgust. Pärast õitsemise lõppu võib hoya tõsta tagasi pimedamasse kohta ja imetleda tema ebatavalisi lehti.

Allika autoril õnnestus saavutada õitsemine eelkõige liigil H. carnosa. Üks selle sortidest, „Krimson Queen“, on saadaval 10-sentimeetrise läbimõõduga potis.

11. Lemmalts

Lemmaltsad (Impatiens spp.) suudavad toas õitseda isegi vähese valguse käes. Tõsi, sellistes tingimustes võivad nende võrsed välja venida, kuid õied ilmuvad sellegipoolest.

Kui hoida taime osa aastast põhja- või idaakna juures, kasvab see kompaktsemalt ja moodustab rohkem pungi. Sortide hulgas on näiteks Sunscape „Magenta Bliss“ purpurpunaste õitega.

12. Kalanhoe

Paljud kalanhoed suudavad kodus regulaarselt õitseda isegi vähese valguse käes. Lisaks on need vähenõudlikud, vastupidavad ja silmapaistvad taimed.

Blossfeldi kalanhoed (Kalanchoe blossfeldiana) müüakse sageli lillepoodides ja supermarketites enne pühi.

Et pungad avaneksid, vajab taim esmalt eredamat valgustust. Pärast seda võib selle tõsta vähem valgesse kohta.

13. Eskimolill

Eskimolill (Aeschynanthus spp.) õitseb kõige rikkalikumalt, kui veedab soojad kuud õues ja külmad siseruumides.

Toas vajab ta palju hajutatud valgust, et moodustuksid punased õied. Kui taim saab neli kuni kuus tundi eredat hajutatud valgust päevas, võib teda kodus kasvatada aastaringselt.

Pärast õite ilmumist on lubatud pott mõneks kuuks pimedamasse kohta tõsta. Seejärel viiakse eskimolill tagasi ereda valguse kätte, et ta taastuks. Sordil A. radicans „Mona Lisa“ on sügavpunased õied.

14. Orhideed

Mitte kõik orhideed ei õitse hästi nõrgas valguses. Kuid vähese valgusega kohanevate taimede seas on perekondade Miltoniopsis, Paphiopedilum ja Phalaenopsis esindajad ning nende hübriidid.

Õitsev kuuking. Foto: Gardener's Path

Kuuking (Phalaenopsis) võib kaunilt õitseda isegi siis, kui saab päevas vaid paar tundi hajutatud valgust. Uue õitsemise stimuleerimiseks lõigatakse pärast õite langemist õievars maha ja alandatakse temperatuuri.

15. Tõlvlehik

Tõlvlehikut (Spathiphyllum spp.) nimetab allika autor üheks kõige vähenõudlikumaks toataimeks, mis talub kehva valgustust.

Õitsemiseks tuleks talle mõneks kuuks tagada ere hajutatud valgus. Sobib idapoolne aken või kerge kardinaga varjatud lõunapoolne aken. Siis kasvatab taim valged õied.

Muul ajal võib tõlvlehikut hoida vähem valges kohas.

16. Jõulutäht

Jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima) ilmub kodudesse sageli talviste pühade ajal. Tema värvilisi osi peetakse tavaliselt õiteks, kuigi tehniliselt on need muundunud lehed ehk kõrglehed.

Eredate kõrglehtedega jõulutäht. Foto: Gardener's Path

Kui vaadata tähelepanelikult varte tippe, võib kõrglehtede vahel märgata tõelisi õisi. Need on väikesed ja kollased.